Kotka küla, Kuusalu vald, Harjumaa
Kotka küla on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Küla läbib Valgejõgi. Mööda küla idapiiri voolab Loobu jõgi. Suur osa küla territooriumist on metsa all. Wikipeedia
Rahvaarv 2017 – 16 inimest, neist 2 last
Küla pindala 823,18 ha
Külavanem
Alates 04.11.2018 – Maire Kivistu (maire.kivistu*gmail.com / 5032990)
Kuni 04.11.2018 – Iie Liivandi (liivakalda*hot.ee / 5066463)
Kotka [`kotka] ‹-le› Kuusalu kihelkond – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kõnnu mõis), 1687 Kotkowetzki (jahuveski), 1694 Kotkas quarn (veski), 1699 Kotka quarn, 1923 Kotka (veski). B2
Algselt on olnud tegemist Kotka veskiga, mis on arvatud Loksa küla alla. Teda on loetletud Kõnnu mõisa hajatalude seas, kuid arvatud ka Kolgaküla talude hulka. 1977 nimetati senine Loksa küla Kotka külaks, kuid Loksa küla taastati oma tuumosas 2000, Kotka nimega jäi kunagise pioneerilaagri ümbrus. Veski nimi võib pärineda linnunimetusest, tõenäolisemalt siiski linnunimetusest lähtunud isikunimest. Eesti Keele Instituut
Loe edasi “Kotka küla kohalugu”
Hulk aega peale selle, kui nimetatud veski ja talu juba Kolga mõisa omanikkude, krahv Steinbock´ide valduses oli, olla üks Kolga krahv väljamaal reisil olles oma mõisa käest ära mänginud, krahvil olnud aga tubli toapoiss ja see mänginud mõisa krahvile tagasi. Selle heateo eest annud krahv “Kotka” veski ja talu toapoisile eluaegseks tasuta kasutamiseks ja antud temale ka veski järele saksakeelne perekonnanimi Adler. Nüüd on selle koha pealt Adleri sugu juba ammu kadunud ja viimasel ajal on veski ühes taluga, parun Fersen´ide omanduses. ERA II 222, 514 (2)
Kuusalu Kõnnus Kotka veski. Palmse herra lasknud Valgejõe ääres jõe kohal kotka maha. Kotkal laps küünte vahel. Herra hõbekuuliga pihta. Laps kukkunud jõkke, päästetud. Lapsel kuldraha kaelas, tuntud: Daani kuninga poeg. Kotkas kadunud, kuhu laps saanud pärast, teadmata. E 54625 (5) < ? - M. J. Eisen (?)
Varastatud prints
Kotkaveski tekkimise kohta liigub legend, mis ilmus ka trükitult 1840. a. Stavenhageni poolt väljaantud “Livländische Ansicht’is”. Legend jutustab Rootsi sõjaväelasest, kes pärast pikki sõjakäike ja rikkalikku tasu oli asunud jäävalt elama siia idüllilisse vaikusesse. Rootsi kindral oli suur jahimees, kes meelsasti lentsis mööda metsi, püss õlal.
Ühel ilusal suvisel päeval, millal päike põletas pilvitust taevast kuumalt, sattus kindral oma jalutuskäigul jõe kaldale. Vaadates juhuslikult taeva poole, silmas ta oma hämmastuseks suurt kotkast kes oma küüntes kandis väikest last. Esimeseks mõtteks oli vanal sõjamehel kotka mahalaskmine, kuid selleks puudusid tal kuulid. Viivitamata rebis ta oma jahikuue eest hõbenööbi, laadis sellega püssi ja tulistas. Ning vaata imet: kuul tabaski! Kotkas päästis lapse lahti oma küüntest ja lendas edasi. Õnneks kukkus laps jõkke ja ei saanud mingit viga. Tema kaelas olevast kuldtahvlikesest selgus, et laps oli kuninga poeg kaugelt maalt. Viivitamatult rakendas kindral neli hobust ja ruttas kuninga juure. Riigis valitses suur lein printsi kadumise pärast. Seda suurem oli rõõm, kui Rootsi kindral tõi lapse tagasi. Kuningas pakkus talle tasuks kulda ja hõbedat ning kalliskive, kuid õilis rüütel keeldus kõigest. Oma maale tagasi sõites asutas ta Valgejõe kaldale, sinna, kuhu lapsuke oli kukkunud, veski ja nimetas selle Kotkaveskiks. (Rahvaleht, 5 veebruar 1940)
Kotka küla ajalooline õiend. Kuusalu valla Lahemaa maakülade mälumaastikud.
https://kolgamuuseum.kuusalu.ee/materjalid/malumaastikud/
Kaisa Linno