Ajalugu

Kotka mölder Nickolas, kellel põldu polnud peaaegu üldse, maksis 18 tündrit (umbes 1600kg) rukist aastas maksudena.

Kotka veski (Kotkas quarn, Kotkowetzki) oli 1680. aastal ühe paari kividega vana lagunenud jahuveski mis kuulus Kolga mõisale.

Kolgaküla talude hulka loetakse ka mõnikord Kotka veski, kuigi see on üksiktalu Valgejõe kaldal Kolgaküla ja Loksa vahel. 1680. aastal oli see (Kotkas quarn, Kotkowetzki) vana lagunenud veski, kus põldu polnud niisama kui üldse mitte.

Selle läbbi annan teada, et minno willa krasimisse-massinad walmis on, kus ussinaste ja lahkeste sawad willad krasitud, et innimestel jõudus kehrada ja head penikest lõnga sada. Igga naela eest on krasimisse hind 6 kopp. höbb.
Kolga Kõnno mõisa al Kotka mölder A. Reisemann

Tomberg, Kristjan – tegelik põllumees Kolga-Hara külas, kauaegne mölder Kõnnu “Kotka” weskis.

Seadsin sisse Kotka weskisse jälle kangawanutamise, värwimise, pressimise ja aurutamise tööstuse ja wõtan seal 1. maist tvastu kangawärwimisetöid. Töö korralik. Hinnad wõistlemata odawad. Wanutamine, pressimine, aurutamine – kokku 16 senti meeter (8 senti küünar). Wärwimine, wanutamine, aurutamine, pressimine kokku 30 senti meerer (23 senti küünar).

Liiguti Loksa sihis, oli juba paris pime. Kotka weski kohal lahkus üks piiriwalwuritest ja sõitis jalgrattal oma ülesandeid täitma. Naine ja teine piiriwalwur läksid edasi.

2. septembril, kella 9 ja 11 wahel traalis Loksa piiriwalve Kolga rannast 99 liitrit wälismaa piiritust wälja. Piirituse omanikud teadmata.

3. septembril, kell 1 öösel tabas Loksa raiooni piiriwalwur Kõnnu wallas, Wanaweski ja Kotka metsawahelisel Loksa-Tallinna maanteel Amandus Läägeni 20 liitri salapiiritusega? Mees seletas, nagu harilikult kõik piiritusega hangeldajad, et olewat piirituse rannalt leidnud. Piiritus konfiskeeriti.

Jahimeeste seltsi kalastus-spordi sektsioon lasi juba warem Walgejõkke, Kotkaweski alla 3000 forelli.
Sealsete taluomanikkudega on kokku lepitud, et nad rööwpüüki ei teosta ja seega on wõimalus seltsi liigetel seal kalapüüdmisega aega mööda saata.

Pargaste ja Kotka waheline sild seisab juba aastaid lagunenuna ja kordaseadmata. Silla ja wastawa teeosa wõtmist teedewõrku on vallavalitsus palunud juba ammu, kuid kõik asjata, sest maawalitsus protesteerib wastu. Nüüd on wastawa palwega esinetud teedeministeeriumile.

Arwatakse, et kala alles jõkke tulemata. Wiimasel arwamisel on ka tuntud õngesportlane dir. G. Tofer. Ta on käinud mitmel korral õngitsemas, kuid mereforelli, mis tänawu jõkke oleks tulnud, kätte pole saanud. Kotkaweskil on õngesportlastel olnud keskmine saak. Õnneseen oli dr. K. Lind, kes ühe päewa jooksul wälja õngitses spinninguga 5 forelli, üks neist oli jõeforell ja 3 ja pool naela raske, mis haruldane, üks mereforell kaalus 10 naela, teised 5—6 naela.

Keila-Joal ei tohi peale rentnikkude keegi kala püüda.
Keelatud kalapüügi kohtadest nimetame weel: Pirita jõgi, Keila-Joa, Walge jõgi (kokkuleppel weeomanikega sinna juure kuulub ka Kotkaweski), Rummo järw, Klooga järw, Harku järw, Kahala järw. Loobu jõgi, Pudisoo jõe harud (Männiku ja Pärlioja), Rooküla ja teised siseweed. Sinna on kalasportlased wette lasknud kalaipoegi ja kalamaime. See kõik on neile maksma läinud palju raha ja loomulikult ei taha nad wõõraid püüdjaid ligi lasta.

Loksa asukohta tähistawad telliskiwite tehaste korstnad ja abikiriku torm. Alates Kotka weski juurest, läheb maantee rööbiti Walgejõega. Kõrwu kostab tugew weekohin tammilt. Olles mahakihutanud 70 km. peatub omnibus Loksa postkontori ees.

Firma tegevuse lõpetamine registreeritud: Kotka veski A. Petuhоv, Kõnnu v., Kolga küla, jahuveski ja saeveski.

Registreeritud muudatused: Ernst Õunаmägi jätkab äritegevust, avades Kõnnu v., Kolga k. jahu- ja saeveski firma all „Kotka jahu- ja saeveski E. Õunamägi”.

Dir. Georg Tofer-Toriveri majas “Kotkaveskil” harrastatakse ainult eestipärast.

Varakevadel sai Kotka küla suurimaks metsaomanikuks 25-aastane Paide noormees Margo Klementa. Ta oli kunagise kuulsa riidevabrikandi Anatoli Torivere-Tohvri metsad ära ostnud. Kokku 130 hektarit. Niipea kui ärimees Margo Klementa omanikuks sai, hakkasid saed Kotka külas vinguma. Enam ei olnud vahet ööl ega päeval. «Kui õhtul koju tulin, ei tundnud ümbrust enam ära,» jutustab Kotka küla elanik Benno Sommer. «Nagu sõda oleks üle käinud. Teed muutusid mülkaks. Toas oli ka öösel valge, kümne meetri kaugusel aia taga möirgasid prozhektorite valgel harvesterid.»