Sõit omnibusel Tallinnast Loksale mööda Narwa maanteed on alguses kaunis igaw. Ümbrus ei Paku midagi huwitawat. Ikka loopealsed, paekiwist aiad ja kehwad elamud. Lähenedes Kuusalule muutub ümbrus wiljakamaks ja talud jõukamaks. Hoopis teise ilme wõtab maastik, kui tee Loksale keerab ära Narwa maanteelt. Kilomeetrite ulatusel piirawad teed uhked, waigulõhnalised männimetsad. Siin tuleb ka ületada kõrgete kallaste wahel looklew Pärli jõgi, millest aastaid tagast toodi hulkadena päewawalgele kallihinnalisi pärle. Pärjaks teekonnale on aga waade, mis awaneb Kolgakülas kõrgelt paekaldalt. Eemal, taewa piiril ühineb taewas merega. Juminda- ja Pärispeaneemest haaratud Loksalahel liugleb kajakwalgeid purjekaid. Kohati ainult mõne kilomeetri laiune metsariba lahutab merd paekaldast nii kaugel, kui silm ulatab nägema. Tumerohelise metsa rüpes uinub sinendaw Lohja järw. Loksa asukohta tähistawad telliskiwite tehaste korstnad ja abikiriku torm. Alates Kotka weski juurest, läheb maantee rööbiti Walgejõega. Kõrwu kostab tugew weekohin tammilt. Olles mahakihutanud 70 km. peatub omnibus Loksa postkontori ees.

Loksa oma waheldusrikka maastiku, Piiritu männimetsa, mitmekilomeetri pikkuse liiwaranna ja rohkete weekogudega pakub ideaalset puhkust kõigile. Küla ja alewit läbistab lepa- ja pajupõõsastega palistatud liiwapõhjaga Walgejõgi,
suubudes sadama lähedal merre. Wesi siin on tawaliselt soojem kui meres. Selletõttu ka armastatud supelpaik eriti lastele, kes siin sageli parwedena sulistawad ja kilkawad. Walgejõgi on tõotatud paigaks kalastajaile. Sageli tehäkse siia wäljasõite Tallinnast ja ketratakse hõredaks perekad kalaparwed. Kohalikud elanikud ei saa aga enam oma kruntidegi kohas katset teha “wärske” püüdmisega jõest, sest wiimane on renditud Tallinna Jahimeeste Seltsile.