Autor: pavel

Rahvusliku omapära kultiveerimist on viimasel ajal eriti elavalt hakanud harrastama mõned tuntud pealinna perekonnad. Peale rahvariiete kandmise pidulikel juhtudel – seni on see komme paraku levinud üksnes daamide hulgas – on asutud rahvuslikku momenti viljelema ka kodusisustuses. Isegi pidusöökide koosseisu on katsutud “rahvustada” ja “peente” prantsuse toitude asemele, mis sageli pealegi on peened üksnes oma keerulise nime poolest, tuua söögkaardile eesti toite. Roale “kaalu” andmiseks lisatakse sellele isiku nimi, kelle köögikuntsi tulemusena toit on tekkinud.
Perekondi, kus eesti kultuuri eelistamine kõigil aladel on omandanud kindla kuju, ei leidu arvuliselt siiski kuigi palju. Üheks selliseks on direktor Georg Tofer-Toriveri kodu. Tema ja ta abikaasa Vera Tofer-Toriveri on võtnud endale eestipärasuse propageerimise teataval määral eluülesandeks. Juba see, et dir. G. Tofer-Toriveri ise “julgeb” intiimsemat laadi koosviibimistel kanda fraki asemel eesti rahvariiet, tõendab teatavat kindust oma idee teostamisel. Tema eesti frakk on tegelikult omaaegne pikk kirikukuub käsitsi õmmeldud punase tikandiga ja kuldnööpidega kuue servadel, meenutades sellisena kuldtikandiga ehitud diplomaadikuube. Sarnasust suurendab veel asjaolu, et dir. Tofer-Toriveri kannab selle kuuega valget kraed nurkadega ja valget kaelasidet, nagu tavaliselt fraki juure. Selle rahvarõiva salongilikkust tõstavad põlvpüksid, mis jätavad oma lõikelt niisama hea mulje kui samalaadne etiketile vastav rõivastusese Inglise kuningakojas. Seal on püksid valmistatud läikivast siidist. Ei saa väita, et meie rahvuslik piduülikond oleks vähem pidulik kui ballisaalide frakk.
Meelsamini kannab G. Tover-Toriveri oma ülikonna veidi pidulikumatel juhtudel oma talus Loksal, Valgejõe kaldal. Talu moodustab omapärase stiilipuhta terviku. Kohal on veelgi endine nimi Kotkaveski, milline on pärit ühest vanast legendist.

Varastatud prints.
Ajalooliselt on kindlaks tehtud, et praeguse Kotkaveski kohal oli juba 1640. aastal veski. Sel ajal kujutas nüüdne elav suvituskoht Loksa endast vaikset maanurka, kus leidus ainult paar talu.
Kotkaveski tekkimise kohta liigub legend, mis ilmus ka trükitult 1840. a. Stavenhageni poolt väljaantud “Livländische Ansicht’is”. Legend jutustab Rootsi sõjaväelasest, kes pärast pikki sõjakäike ja rikkalikku tasu oli asunud jäävalt elama siia idüllilisse vaikusesse. Rootsi kindral oli suur jahimees, kes meelsasti lentsis mööda metsi, püss õlal.
Ühel ilusal suvisel päeval, millal päike põletas pilvitust taevast kuumalt, sattus kindral oma jalutuskäigul jõe kaldale. Vaadates juhuslikult taeva poole, silmas ta oma hämmastuseks suurt kotkast kes oma küüntes kandis väikest last. Esimeseks mõtteks oli vanal sõjamehel kotka mahalaskmine, kuid selleks puudusid tal kuulid. Viivitamata rebis ta oma jahikuue eest hõbenööbi, laadis sellega püssi ja tulistas. Ning vaata imet: kuul tabaski! Kotkas päästis lapse lahti oma küüntest ja lendas edasi. Õnneks kukkus laps jõkke ja ei saanud mingit viga. Tema kaelas olevast kuldtahvlikesest selgus, et laps oli kuninga poeg kaugelt maalt. Viivitamatult rakendas kindral neli hobust ja ruttas kuninga juure. Riigis valitses suur lein printsi kadumise pärast. Seda suurem oli rõõm, kui Rootsi kindral tõi lapse tagasi. Kuningas pakkus talle tasuks kulda ja hõbedat ning kalliskive, kuid õilis rüütel keeldus kõigest. Oma maale tagasi sõites asutas ta Valgejõe kaldale, sinna, kuhu lapsuke oli kukkunud, veski ja nimetas selle Kotkaveskiks.
Nüüd kuulub see veski ühes suurte metsade ja kenakese uudismaaga eestlasele, kes ostis selle aadlimarssal Delingshauseni leselt. Endine omanik ei kohelnud veskit kuigi hoolikalt. Hooned olid lagunemas ja maa söödis. Dir. Tofer-Toriveri on seal teinud palju tööd ja praegu lokkab vili endise söödimaa asemel. Talu sisustamine on läbi viiduderilise armastuse ja hoolega. Siingi on omanik otsustanud individuaalset, julget maitset.

Kotka vaim.
Tundub, nagu lehviks talu kohal legendaarse kotka vaim. Kõikjal on näha selle julge ja julma linnu embleemi. Suur üldruum sisaldab omapärases stiilis mööbleid, milledel domineerib kotka embleem. Tammepuust sohva leen kujutab endast laiali tiibadega kotkast, kuna käsitugedeks on kaks poolikut veskikivi. Neljal kõrgel toolil on leenidel veskikivil istuv kotkas. Söögilaua 12 toolil on bareljeefina kujutatud loomariigi esindajad: lõhe, angerjas, vähk, kukk, hobune jne. Peremehe tooli ilustab Kotkaristi kuju, kuna dir. Tover-Toriveri on ka Kotkaristi kavaler. Perenaise toolile on lõigatud Mustjala ja Tori rahvariietes kujud. Eestoas on vana vokiratast kasutatud lühtriks, mis on kinnitatud lakke kolme ketiga. Valgustusekstarvitatakse muidugi küünlaid. Joonised on teinud omaniku poeg Anatoli Tofer kuna kujud lõikas kunstikooli insp. Hansen.
Kotkaveski- õigemini jahilossi – vastu tuntakse ümbruskonnas suurt huvi. Sageli käiakse vaatamas eeskuju mööblite valmistamiseks, kuna maal võidab üha enam maad eitav suhtumine standardmööblile. Maamaja peab ju endast kujutama enam kodu kui linnakorter.

Maiuspalasid eesti nimedega.
Direktor Georg Tofer-Toriveri huvi kõige eestipärase vastu ulatub ka toitudeni. Kodumaa roogade propageerimiseks korraldas proua Tofer-Toriveri dinee pealinna tuntud maiasmokkadele. Dineel serveeriti üksnes eesti leiutisi kulinaarsel alal.
Õhtueine algas “Leivakestega proua Seljamaa moodi”. Neil oli siutsusilgu pasteeti jõhvikaga ja lutsu marineeritud maksa sibulaga. Järgmine toit “supp-püree proua Varma moodi” oli kaerahelbed jõhvikamahlaga ning selle juure pirukad odratangu ja sibulaga. Kolmandana pakuti “silgu filee proua Ojansoo moodi” mille kasteks oli provanks marineeritud seentega. Lihatoiduks oli “soe pott proua Akeli moodi”, mis sisaldas moorituna soolast sealiha, värsket loomaliha, värsket keelt, vorste ja ribi. Salatiks kasutati “proua O. Toferi moodi” värsket kapsast, õuna, sellerit ja pressitud jõhvikaid. Magustoiduks pakuti “kreemi proua V. Toferi moodi” eesti pähkleid pohlakastmes.
See õhtueine saavutas sellise kuulsuse, et perenaine oli sunnitud korraldama teisegi samasuguse. Tol ajal kavatseti isegi pidada “rahvuslikku balli” Läti eeskujul. Sellel oleks serveeritud üksnes eesti naiste retseptide järgi valmistatud toite, et tõendada kuivõrd häid ja maitsvaid toite on võimalik teha kodumaa põllul ja metsades kasvanud saadustest. Mingil põhjusel jäi see kena algatus teostamata.
Võib-olla elab see “rahvuslus” kõhu alal praegu uuestisünni aega. Muutunud olukord asetab kodanikele piire ka toitumises ning eesti road võivad kujuneda isegi väljaspool kodumaa piire otsitud ja eelistatud söökideks peolaual.

Kevadest saati Lahemaa rahvuspargis toimunud lageraie osutab halastamatu selgusega Eesti riigi täielikule haldussuutmatusele. Ühteviisi hambutud on selles võitluses olnud nii rahvuspark, vald kui ka riik. Ainsana on hambad suus noorel ärimehel Margo Klemental.

Rahvuspargid on rahva teadvuses kuidagi erilised paigad. Kuid see ei tähenda üksnes hingematvaid maastikke. Teooria järgi peaksid loodus ja inimene rahvuspargis sõbralikult koos elama. Kaitsealadel on majandustegevus keelatud, kuid rahvuspargis lubatud. Olgu selleks või metsalangetamine. Tõsi, teatud piirangutega.

Varakevadel sai Kotka küla suurimaks metsaomanikuks 25-aastane Paide noormees Margo Klementa. Ta oli kunagise kuulsa riidevabrikandi Anatoli Torivere-Tohvri metsad ära ostnud. Kokku 130 hektarit.

Ärimees saabub külla

Niipea kui ärimees Margo Klementa omanikuks sai, hakkasid saed Kotka külas vinguma. Enam ei olnud vahet ööl ega päeval. «Kui õhtul koju tulin, ei tundnud ümbrust enam ära,» jutustab Kotka küla elanik Benno Sommer. «Nagu sõda oleks üle käinud. Teed muutusid mülkaks. Toas oli ka öösel valge, kümne meetri kaugusel aia taga möirgasid prozhektorite valgel harvesterid.»

Midagi nii kohutavat polnud ükski Kotka küla elanik varem näinud. Külarahvas tundis end abituna. Seni olid nad teadnud, et elavad Lahemaa rahvuspargis, kus loodus ja mets on kõige tähtsamad.

Nüüd seletasid traktoristid, et käsk on vanem kui nemad ja muu neid ei huvita. Neile on lubatud langetatud tihu eest kümnekas, ja kõik. Kuid mets ei langenud mitte üksnes küla ajaloolises südames, vaid ka selle ümbruses. Peagi haigutas Lahemaa uhkeimate laante kohal lagastatud kuumaastik.

Eriti valus oli seda vaadata Kotka küla vanematel asukatel. Nad mäletavad veel, kuidas suhtus metsa endine omanik, riidevabrikant Anatoli Tohver-Torivere. Tohvri-härra maksis külarahvale, et nad iga mahapudenenud oksa ja käbi üles korjaksid.

Benno Sommer on surmkindel, et kui Kotka küla kunagine suurim metsaomanik näeks, kuidas tema metsi on vägistatud, külasüdame püha metsatukk kaasa arvatud, hakkaks ta isegi hauas nagu painavas unenäos vähkrema.

Seaduste järgi poleks uus omanik oma maavaldustes esimese paari kuu jooksul tohtinud lillegi liigutada. Sest riik võib selle aja jooksul ostueesõigust rakendada ja maatüki endale saada. Muidugi juhul, kui ta seda vajalikuks peab. Uus maaomanik sellest ei hoolinud, kinnitab Lahemaa.

Ühelt loomalt mitu nahka

Vaid mõni päev pärast seda, kui notar 11. märtsil ostumüügilepingu heaks kiitis, hakkasid Kotka küla puud langema. Kui riik ärkas, polnud enam mõtet ostueesõigust rakendada. Mets oli ju kadunud ja lagastatud maa vastu ei tunne enam keegi erilist huvi.

«Nad magasid ostuakti maha,» pareerib Klementa. «Kui nad lõpuks ärkasid, hakkasid nagu peata kanad ringi jooksma. Nüüd otsivad nad oma tollasele veale õigustust. See oli algusest peale nendepoolne möödalask.»

Klementa sõnul poleks ta Kotka küla metsi kunagi ostnud, kui talle oleks ette kirjutatud, et seal midagi teha ei tohi. Ta soovitab võrrelda kahte kuupäeva. Eelmise omaniku saadetud metsateatis peagi algava raiega saabus keskkonnateenistusse juba 20. veebruaril, ostu-müügileping sõlmiti aga 11. märtsil. Eitavat vastust endine omanik saanud pole. «Neil oli kaks nädalat raieõiguse lepingu ülesostmiseks.»

Lehemaa rahvuspargi looduskaitsespetsialist Kaja Riiberg räägib teist juttu. Selle järgi saatis Lahemaa 4. märtsil vastuse palvega raietööd seadusega vastavusse viia. Pealegi olevat ostu-müügiaktis must valgel kirjas, et kaks kuud ei tohi uus omanik oma varaga midagi teha. «Omaniku muutus ei puutu asjasse,» naerab Klementa. «Raieõigus sellest ei muutu.»

Algusest peale oli uue omaniku eesmärgiks pigistada oma maast välja maksimum. Algul mets maha ja rahaks, pärast detailplaneeringut krundid kalli raha eest maha müüa. Krunt Lahemaa südames, Valgejõe ürgoru kaldal on väga kallis.

Postimehega kohtudes tunnistas Klementa, et kõige suuremale lagedaks raiutud alale kerkib tõepoolest peagi uus ja noobel küla. Kui seni on Kotka külas kümmekond suitsu, siis «Klementa küla» valmides lisandub neile veel vähemasti veerandsada. Just seetõttu ei lasknud uus omanik end kevadisest kärast liigselt häirida ja saatis suvise raierahu ajal saed järgmisele rünnakule.

Kuigi Lahemaa rahvuspark vandus, et mingit küla Valgejõe kaldale ei kerki, algatas Loksa vallavalitsus ometi 22. augustil Varblase kinnistu detailplaneeringu.

«See on surnult sündinud asi, kuna Lahemaa rahvuspargis ei lähe selline asi läbi,» seletas valla ehitus- ja järelevalveinsener Villu Uett juba tollal Klementa esindajale. Samas filosofeerib Uett, et kui inimene tahab raha mõttetult tuulde loopida, siis võib ta algatada detailplaneeringu olgu või Raekoja platsile. «Kui seda ära ei kinnitata, on see mõttetu.»

Vallavanem Madis Praks pole nii resoluutne. Kui seda Lahemaad ees ei oleks, siis temale uue ja jõuka küla kerkimine tegelikult meeldiks. Margo Klementa ise on Postimehega kohtudes avameelne ega kahtle, et tema sellest mängust võitjana välja tuleb. «Mis selles siis halba on, kui tormiheite asemel oleks seal kõrghaljastusega elamurajoon?»

Naeruväärne trahv

Kevadel karistati Klementat 4800 krooniga. «Enamat poleks saanud seadusest välja pigistada,» tõdeb keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran. Tema arvates rikkus omanik metsa langetades mõningaid seadusepügalaid, muu hulgas langetas ka paarkümmend riigimetsas kasvanud puud.

Inspektsiooni hinnangul erilist keskkonnakahju kevadel ei tekitatud. Suvel hakkasid saed ootamatult uuesti möirgama.

Oktoobris ründasid saed Kotka ümbruse metsi veel kolmaski kord. Rohkem ei suutnud looduskaitseorganisatsioonid Eesti uhkeimas rahvuspargis valitsevat barbaarsust välja kannatada ja nõudsid keskkonnaminister Heiki Kranichi tagasiastumist.

Eriti ajavad looduskaitsjaid raevu korduvad lageraied. Need on aga rahvuspargis keelatud. «Ma pole mingit lageraiet teinud, olen vaid tormikahjusid likvideerinud,» tõrjub Klementa süüdistusi. «Tormiheidet oli selles metsas ikka tohutult, 30-40 protsenti oli kahjustatud.»

Seetõttu oleks Klementa sõnul metsa väärtus, kui ta midagi ette poleks võtnud, iga päevaga kahanenud. «Igal inimesel on õigus oma metsast tulu saada!» Klementa kinnitab, et on algusest peale tegutsenud seadusetähte järgides ja teinud üksnes turberaiet.

Ärimees juhib tähelepanu tõigale, et mõne aasta eest tehti tema metsa kõrval samamoodi lageraiet: «Tervelt kolmekümnel hektaril! Aga see oli samuti tormiheite likvideerimine ja ükski roheline ei köhinud.»

Kuid roheliste väljaastumisel oli mõju. Hetkega vahetati välja leebe karistuse määranud ametnik. Uus luud aga arvutas suvel ja sügisel tekitatud keskkonnakahju suuruseks enam mitte 4800, vaid juba veidi üle kahe miljoni krooni.

Minister viibutas rusikat ja teatas, et tema meelest peaks Klementa-sugune mees trellide taha jõudma. Otsekui selle kajana võeti Klementa 13. novembril tõepoolest 48 tunniks vahi alla, kuid loodetud kümnepäevane arest lendas pauguga vastu taevast. Kohus ei pidanud esitatud fakte piisavaks.

Järvamaa noored hundid

Muljetavaldav pole mitte üksnes 25-aastase ärimehe Margo Klemanta sihi- ja enesekindlus, vaid ka tema kriminaalse karjääri pikkus. Juba teismelisena jäi ta Rootsis vargusega vahele.

Avalöök oli mastaapne. Sõpruskohtumisele saabunud Paide 15 noorest jalgpallurist tabati näppamiselt tervelt 12. Klementa mäletamist mööda pakkusid poistele huvi tossud ja riided.

Klassijuhataja Helme Lillo mäletab, et kool pidi seepeale saatma politseisse poiste iseloomustused. Kuid pärast asi unustati. Järva politsei nimetab esimese neile teadaoleva faktina «mingit löömisega seotud asja» aastast 1994.

Kolme aasta pärast jõudis kahekümneaastane Klementa oma esimese kriminaalkaristuseni. 20. oktoobril 1997 karistas Järva maakohus Tartu Ülikooli tollast majandusüliõpilast ebaseadusliku metsaraie eest kolmekuulise vabadusekaotusega aastase katseajaga.

Kuritegu pandi toime 1996. aasta lõpus Järva-Jaani vallas Kagavere külas. Klementa reaks oli raietööde korraldamine ja metsa mahamüümine.

145 lehekülje paksusest toimikust selgub, kuidas Klementa juhtimisel rikuti teadlikult seadusi ja tormimurru likvideerimise sildi all korraldati lageraie. Kuigi mastaabid olid tänavu Lahemaal toimuvaga kõrvutades mikroskoopilised, oli tegu sisuliselt sama asjaga.

Tõsi, tollal polnud Klementa ise veel metsaomanik. Kuna noormehel töökoht ja kindel sissetulek puudusid, ei mõistetud temalt ka keskkonnale tekitatud kahju välja. Klementa end süüdi ei tunnistanud. Sama kinnitas ta nüüd ka Postimehele.

Koos sõpradega võeti ette ka suurejooneline pangapettus. Postimehele teadaolevalt mõtlesid Klementa kooli- ja trennivennad Paide gümnaasiumi päevilt Mallor Malmre ja Rainer Tammiste välja kuritegeliku äriplaani.

Kuritegeliku äriplaani realiseerimisel tegeles Margo süüdistuse andmetel kodulinnas ilma elu- ja töökohata meeste otsimisega, pani neile puhta särgi ja ülikonna selga ning kuldkella käe peale ja sõidutas Tallinna Ühispanga peakorterisse. Seal vormistati meestele, kes ise poleks suutnud dokumente täita, soliidsed krediitkaardid.

Kui kaart valmis, oli tankist oma turuväärtuse minetanud. Ta puges tagasi oma päevinäinud ürpi ja toimetati bussijaama. Saksana sai ta autoga sõita vaid ühe otsa – Paidest pealinna.

Ühispangas müügijuhina töötanud Malmre teadis, et ühe kaardiga on võimalik enne, kui see sulgub, mitu korda sama summa välja võtta.

Ühtekokku pettis neljaliikmeline jõuk 14 kodulinna tankisti abil Ühispangalt välja ligi miljon krooni sularaha. Pikantseks muudab afääri pangapettuses osalenud Mallori isa amet. Kodupanka röövides tegi müügijuht Mallor ühtaegu ka külma oma isale.

Kümme aastat tagasi juhtis just Arne Mallor Paides toimunud asutamiskoosolekul kümne maapanga liitmisel kujunenud Eesti Ühispanga sünnioperatsiooni. Just tema autoriteedi tõttu jõudis poeg Mallor pärast sõjaväge Ühispanga peakorterisse. Täna juhib Mallori isa, Paide üks lugupeetumaid isikuid Arne Mallor direktorina panga kohalikku filiaali.

Peale pangakaardipettuse tegeles jõuk ka telefonikaartidega. Uurijad süüdistasid Klementat kolmes kuriteos: kelmuses, dokumentide võltsimises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises ning saatsid mahuka kriminaalasja juba 1999. aastal kohtusse. Tallinna linnakohtus on protsess juba üle kolme aasta veninud.

Klementa kinnitas, et tema pangapettur pole ja on segatud loosse vaid oma sõprade tõttu. Postimehele teadaolevalt kaitseb Klementat kohtus Eesti üks tippadvokaate Monika Mägi.

Eelneva valguses tundub musta BMW dzhiibiga ringi kihutava noormehe lugematutest pattudest liikluseeskirja rikkumisest rääkimine kuidagi kohatu. Samas näitavad lugematud halduskaristused, et liikluseeskiri teda ei huvita.

Ainuüksi paari viimase aastaga on Klementat jõutud karistada vähemasti kümnel korral. Enamasti on tema auto lennanud lubatust 20-40 km/h kiiremini ja tulnud tasuda ümmarguselt kolm tuhat krooni.

Tänavu mais võeti Klemental enam kui 40 km/h lubatust kiiremini sõitmise eest load kolmeks kuuks ära. Sellele vaatamata lendas tema dzhiip 8. augusti keskpäeval Tartu maanteel 205-kilomeetrise tunnikiirusega. Seekord tasus ta 12 000-kroonise trahvi.

On veel üks tähelepanuväärne moment. Suvest alates on Klementa sättinud Lahemaal lageraiet tegema 20-aastase paidelase Keijo Kauna. 13. novembril esitas Harju politsei noorukile kriminaalsüüdistuse, mille järgi võib teda oodata kuni viieaastane vabadusekaotus.

Tähelepanuväärne on ka Keijo ema taust. Riigimetsa keskuse Edela regiooni raamatupidajana töötanud Lea Kaun kandis enda arvele 200 000 krooni riigimetsade raha. Pärast seda kui kuritegu avalikuks tuli, proua Kaun vallandati ja Pärnu maakohus karistas teda mullu 30. mail riisumise eest tingimisi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega kolmeaastase katseajaga. Käbi ei kuku kännust kaugele…

Kuningas on peaaegu alasti

Eesti looduskaitse ühes pühamas paigas – Lahemaa rahvuspargis – kevadest saadik toimunud jõhkratest lageraietest ärritatud üldsus ei mõista, kuidas see võimalik on.

Kõrged keskkonnaametnikud ei imesta põrmugi, samas pole keegi neist nõus oma nime all seadustes haigutavaid auke kirjeldama. «Seda pauku oli juba ammu oodata,» tõdeb keskkonnaministeeriumi kõrge ametnik.

«Ime, et see alles nüüd tuli,» ütleb ta ja hakkab lugema: esiteks on piir turbe- ja lageraie vahel sisuliselt vitsaga vee peale tõmmatud. Kui kurikael taipab öelda, et ta tegi turbe-, mitte lageraiet, jääb ta kohtus suure tõenäosusega võitjaks.

Teiseks sõltub ka keskkonnakahjude hindamisel kõik tõlgendamisest. Teiste sõnadega on ka siin piir selle vahel, kas kurjategijat karistatakse mõne tuhande või mõne miljoni trahvikrooniga, maitse asi. «Kust hakkab keskkonnakahju õigupoolest pihta?» küsib ametnik. «Küsimus on ü h e s lauses!»

Kolmandaks ei saa kaitstavate loodusobjektide seaduse järgi tänaseni mingit keskkonnakahju hinnata. Kuigi seadus on ammuilma olemas, pole tänaseni metoodikat, kuidas kahju hinnata.

Neljandaks võeti alles mullu metsaseadusest välja lause, mille järgi küpse metsa raiumisel tekitatakse keskkonnale kahju. «Aga rahvuspargis ju valdavalt küpsed metsad kasvavadki,» ei jõua rahvusparkide mitmed juhid seaduse veelgi leebemaks muutmist ära imestada.

Viiendaks – metsateatise saatmisel pole saatjal kohustust hiljem tõestada, et ta seda tegelikult ka tegi. See on aga oluline nüanss, sest kui saatja pole kahe nädala pärast eitavat vastust saanud, võib lasta sael välkuda.

Vahest piisab. Postimees ei hakka rohkem puust ette tegema ja punaseks värvima. Pole kahtlust, et samamoodi nagu avalikkuse ees vett täis suuga keskkonnaametnikud, tunnevad ka nende vastasmängijad – metsaärile spetsialiseerunud kurjategijad – eespool kirjeldatud seaduseauke. Seetõttu on neil advokaatide toetusel ka üsna turvaline säherdusel maastikul tegutseda.

Poliitikud, nagu keskkonnaminister Kranich, aga pauguvad siis, kui muud enam rahva rahustamiseks üle ei jää. Ajal, kui ministripõli kohe otsa saamas, on seda eriti lihtne teha. Kohtusse jõuab Margo Klementa asi igal juhul pärast Kranichi ajastut. Kui üldse jõuab.

Postimeest konsulteerinud asjatundjate hinnangul on riigi võiduvõimalus parimal juhul 50%. Margo Klementa juhtum osutab halastamatu selgusega Eesti riigi totaalsele haldussuutmatusele, ja seda praktiliselt kõikidel tasanditel.

«Lahemaa on hambutu, kohalik võim on hambutu, riigivõim on hambutu,» laiutab Loksa eelmine vallavanem Mihkel Tiks käsi: «Hambad on üksnes pätil suus. Kui kolm korda järjest tehakse Lahemaal lageraiet ja ministrid peavad omavahel nõu, kuidas ühte pätti vahele võtta, muutub asi sügavalt naeruväärseks.» «Kõige hullem, et klementad juhivad meil praegu riiki. Teevad riigikogus endale sobivad seadusi, kui soovivad täidavad neid, istuvad keskkonnaministri toolil ja seletavad et metsa kasvab nii palju, jõuaks ainult eest ära raiuda.»

Võserik, epl online 1.7.02

Peeter Ernits

https://www.postimees.ee/1980235/uks-jarvamaa-noortest-huntidest-mitte-koige-hirmsam

Firma tegevuse lõpetamine registreeritud:
Kotka veski A. Petuhоv, Kõnnu v., Kolga küla, jahuveski ja saeveski.

Registreeritud muudatused:
Ernst Õunаmägi jätkab äritegevust, avades Kõnnu v., Kolga k. jahu- ja saeveski firma all „Kotka jahu- ja saeveski E. Õunamägi”.

2. septembril, kella 9 ja 11 wahel traalis Loksa piiriwalve Kolga rannast 99 liitrit wälismaa piiritust wälja. Piirituse omanikud teadmata.
3. septembril, kell 1 öösel tabas Loksa raiooni piiriwalwur Kõnnu wallas, Wanaweski ja Kotka metsawahelisel Loksa-Tallinna maanteel Amandus Läägeni 20 liitri salapiiritusega? Mees seletas, nagu harilikult kõik piiritusega hangeldajad, et olewat piirituse rannalt leidnud. Piiritus konfiskeeriti.

Sõit omnibusel Tallinnast Loksale mööda Narwa maanteed on alguses kaunis igaw. Ümbrus ei Paku midagi huwitawat. Ikka loopealsed, paekiwist aiad ja kehwad elamud. Lähenedes Kuusalule muutub ümbrus wiljakamaks ja talud jõukamaks. Hoopis teise ilme wõtab maastik, kui tee Loksale keerab ära Narwa maanteelt. Kilomeetrite ulatusel piirawad teed uhked, waigulõhnalised männimetsad. Siin tuleb ka ületada kõrgete kallaste wahel looklew Pärli jõgi, millest aastaid tagast toodi hulkadena päewawalgele kallihinnalisi pärle. Pärjaks teekonnale on aga waade, mis awaneb Kolgakülas kõrgelt paekaldalt. Eemal, taewa piiril ühineb taewas merega. Juminda- ja Pärispeaneemest haaratud Loksalahel liugleb kajakwalgeid purjekaid. Kohati ainult mõne kilomeetri laiune metsariba lahutab merd paekaldast nii kaugel, kui silm ulatab nägema. Tumerohelise metsa rüpes uinub sinendaw Lohja järw. Loksa asukohta tähistawad telliskiwite tehaste korstnad ja abikiriku torm. Alates Kotka weski juurest, läheb maantee rööbiti Walgejõega. Kõrwu kostab tugew weekohin tammilt. Olles mahakihutanud 70 km. peatub omnibus Loksa postkontori ees.

Loksa oma waheldusrikka maastiku, Piiritu männimetsa, mitmekilomeetri pikkuse liiwaranna ja rohkete weekogudega pakub ideaalset puhkust kõigile. Küla ja alewit läbistab lepa- ja pajupõõsastega palistatud liiwapõhjaga Walgejõgi,
suubudes sadama lähedal merre. Wesi siin on tawaliselt soojem kui meres. Selletõttu ka armastatud supelpaik eriti lastele, kes siin sageli parwedena sulistawad ja kilkawad. Walgejõgi on tõotatud paigaks kalastajaile. Sageli tehäkse siia wäljasõite Tallinnast ja ketratakse hõredaks perekad kalaparwed. Kohalikud elanikud ei saa aga enam oma kruntidegi kohas katset teha “wärske” püüdmisega jõest, sest wiimane on renditud Tallinna Jahimeeste Seltsile.

Kõik Tallinnale ligemad weekogud wälja renditud. “Kui peremees lubab — püüa!”

Kewadel, wete lahti minekul, on igal õngitsejal-sportlasel tung — wee äärde. Kas kala saab, see on weel küsimine, kuid ehk „näkkab”. See mõte mõlgub igal õngitsejal peas. Loomulikult ei tasu kinni püütud kalapojuke waewa ega tulu. Aga lõbu on enam wäärt kui ainelised kulud selle juures.
Õngitsemine on ju ilus ja närwekosutaw sport, kuid siinjuures ei tohi unustada waid üht asja: weekogu ei anna kala, kui seal midagi sees pole… Sellepärast on meil wiimasel ajal üle mindud kalamajandusele, tänu põllutööministeeriumi kalaasjanduse büroo waheleastumisele. — Enne kui weest kala wälja tõmmata, tuleb ka õngesportlasel mõelda sellele — „egas ma silmapesukausist kala ei püüa”.
Riik, meie kalamajandust silmas Pidades, walwab, et .weekogud tühjaks ei jääks. Eriti on mõeldud linnaäärsete weekogude peale. Tuhanded inimesed lähewad õngitsema, — kuid mida.
Linn ja riik on annud oma weekogud kalakaitse alla. Ja sellega on ühinenud paljud weekogude omanikud, st. talunikud jateised administratiiw õiguslikud üksused, kellel õigus weekogu peale.
Kus wõiks linlane kala õngitseda?
Soe küsimus loomulikult huwitab igat õngitsejat. Piritale wõib ju minna, kuid sel juhtumil tuleb teada, kus on eramaa — s. t. ühtlasi sellega ka era weekogu. Seal wõib ta püüda, aga meeles pidades, et jõe kaldal walwab politseinik ja ka eraisikud, kes otsekohe õngitseja kohtu ette saadawad. Pirita jõgi on ju tükati püüdjaile waba, aga ainult eraomaniku loal. Osaline püügikeeld on maksew kuni Lagedi sillani.
Keila-Joal ei tohi peale rentnikkude keegi kala püüda.
Keelatud kalapüügi kohtadest nimetame weel: Pirita jõgi, Keila-Joa, Walge jõgi (kokkuleppel weeomanikega sinna juure kuulub ka Kotkaweski), Rummo järw, Klooga järw, Harku järw, Kahala järw. Loobu jõgi, Pudisoo jõe harud (Männiku ja Pärlioja), Rooküla ja teised siseweed. Sinna on kalasportlased wette lasknud kalaipoegi ja kalamaime. See kõik on neile maksma läinud palju raha ja loomulikult ei taha nad wõõraid püüdjaid ligi lasta.
Jääb järgi ainuke nõuanne kalastussportlastele — weidi linnast eemale. Näit üles minna mööda Lagedi jõge kas wõi kuni Kose-Uuemõisani (aga ainult jõekalda omaniku loal.) Seal wõib isegi forelle saada.
Hea õngitsemise koht on ka Waidas. Püüda wõib Hüüru jões ja ka Wasalemma jões on kalu, samuti jões Madise kiriku all, Paldiski lähedal. Jägala jõgi, Keila, Kehra jne. (nimetame jõgesid mitte nende üldnime, waid koha nimetuse järele). Igal juhtumil kokkulepe weekogu omanikuga tuleb odawam, kui maksta seltsiliikme maksu. Sest peab teadma, et näit. Tallinna Jahimeeste Seltsi kalastusspordi sektsiooni liikmemaks
on 50 kr. aastas.

Arwatakse, et kala alles jõkke tulemata. Kewadel harilikult peale jääminekut tuleb merest jõkke forell. See kala on siis hõbedawärwiline. Ta wõtab ka hästi õnge ning kalaõngitsejaile pakub tema püüdmine suuremat naudingut. Mereforell on harilikust jõeforellist märksa suurem ning kaalub kuni 25 naela (1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g. 25 naela = 10kg). Mereforelle on iga aasta kewadel kätte saadud ka Pirita jõest, kuid tänawu pole weel keegi selle õnne osaliseks saanud. Mõni mereforell on ju sealt wälja tõmmatud, kuid need pole hõbedawärwilised, waid pruunikad. Tähendab kala on talwe jões mööda saatnud. Kuhu on siis tänawu jäänud mereforell? Ühed arwawad, et kala juba jões ära läinud ning lahkunud, kuid teised on jälle wastupidisel arwamisel, et kala pole üldse weel jõkke tulnud. Wiimasel arwamisel on ka tuntud õngesportlane dir. G. Tofer. Ta on käinud mitmel korral õngitsemas, kuid mereforelli, mis tänawu jõkke oleks tulnud, kätte pole saanud. Kotkaweskil on õngesportlastel olnud keskmine saak. Õnneseen oli dr. K. Lind, kes ühe päewa jooksul wälja õngitses spinninguga 5 forelli, üks neist oli jõeforell ja 3 ja pool naela raske, mis haruldane, üks mereforell kaalus 10 naela, teised 5—6 naela. Kaks kala sai kätte ka kapten Treufeldt, keegi inglane ühe ning hr. G. Tofer ka ühe, kuna teine ära lipsanud. Kotkaweski jõgi on Tallinna jahimeesteseltsi kalastusspordi sektsiooni käes rendil.

 

Georg Tofer poeg Anatoli Tofer-Toriveri oli toimiku andmetel Kotka talundi omanik 1937. a

Maade ja teede seisukorrast Harju ja Viru randades.

Pargaste ja Kotka waheline sild seisab juba aastaid lagunenuna ja kordaseadmata. Silla ja wastawa teeosa wõtmist teedewõrku on vallavalitsus palunud juba ammu, kuid kõik asjata, sest maawalitsus protesteerib wastu. Nüüd on wastawa palwega esinetud teedeministeeriumile. Harju-Wirumaa piirile lähenedes võib panna tähele, et üldse on Palmse ja Kõnnu valla elanikel suuri raskusi liiklemise suhtes siinsete teede korraldamatuse juures. Wihasoo ja Loksa wahelise tee ehitamiseks juba 9 aastat tagasi ajas Harju maavalitsus wastawad sihid sisse, kuid ka kõigist meeletuletusest hoolimata pole seni algatusest kaugemale saadud. Ometi kohalik haridusselts ohverdas omalt poolt selle ettevõtte teostamiseks 150 kr. ja elanikud ei keelanud oma hoolt ja tööjõudu kraamide tegemiseks. Siinsel rahwal on Loksaga palju läbikäimist, nüüd aga tuleb liikuda Kasispea kandu — 10 klm., uut teed kaudu oleks 4 klm. Lapsed — ja neid on siin rohkesti, kes käiwad Loksal koolis — eriti sügiseti ja kewadeti suplewad sõna tõsises mõttes põlvini wees korraliku tee puudusel. Ent rahvas aga murrab pead, kuidas ometigi saaks maawalitsust sundida täitma oma ülesannet ja lõpule wiima pooleliolevat tööd. Harju-Wirumaa piiril Tõnu ojast ülesaamiseks tuleb peaaegu aasta läbi vees sulistada, wahel, ja tihtipeale öösetigi, mõnda hädalist-õnnetut käib aitamas oja kaldal elutsev mäkkekohapidaja S.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaaleht19340120.1.6

Tomberg, Kristjan – tegelik põllumees Kolga-Hara külas, kauaegne mölder Kõnnu “Kotka” weskis.

Selle läbbi annan teada, et minno willa krasimisse-massinad walmis on, kus ussinaste ja lahkeste sawad willad krasitud, et innimestel jõudus kehrada ja head penikest lõnga sada. Igga naela eest on krasimisse hind 6 kopp. höbb.
Kolga Kõnno mõisa al Kotka mölder A. Reisemann

“A. Reisemann” otsing annab sellise tulemuse: https://www.geni.com/people/Kotka-weski-Anton-Reiseman/6000000027277111613
See info kinnitab, et Anton Reiseman on olnud Kotka veski mölder 19 saj. keskpaiku.
Sündinud Palmses 1822. Suri Loksal 1897 (75). Tal oli 5 last ja kõik olid tütred.
Tema isa “Gustav Risemann / Reisemann”, “Kahhala kõrtsi Kusto / Kustu Reiseman”, [Wihasu kõrtso / Kahala kõrtsi] Kusto Reiseman.
Sündis Kadrinas 1789. Suri Soomes 1845. Isa elulugu vajab eraldi uurimist. Usun, et see võiks olla huvitav.

Seadsin sisse Kotka weskisse jälle kangawanutamise, värwimise, pressimise ja aurutamise tööstuse ja wõtan seal 1. maist tvastu kangawärwimisetöid. Töö korralik. Hinnad wõistlemata odawad. Wanutamine, pressimine, aurutamine – kokku 16 senti meeter (8 senti küünar). Wärwimine, wanutamine, aurutamine, pressimine kokku 30 senti meerer (23 senti küünar). Peale minu wõtawad töid wastu ja annawad kätte:
Hara kaupl. hr. Voltow.
Leesi kaupl. hr. Kröönitröm.
Pudisoos proua Weltsmann.
Wösul limonaaditööslus Anderson.
K. Tomberg.

Loksa piiriwalwe sai 9. mail andmeid salapiirituse toomise kohta ja läks kell üheksa õhtul Ristoja talu lähedusse toojaid tabama. Poole tunni pärast nägigi walwel olev sõdur teed mööda tulemas naist kohwriga. Naine peeti kinni ja tema kohwrist leiti kümneliitriline nõu salapiiritusega. Piiriwalwur kutsus naist endaga kordoni, kuid naine tõrkus tulemast. Selle peale andis piiriwalwur püssipauguga teistele märku, mispeale temale tuli abiks weel teine piiriwalwur. Kuid naine tõrkus nüüdki kaasa minemast ja alles pikema kauplemise peale jäi nõusse…
Liiguti Loksa sihis, oli juba paris pime. Kotka weski kohal lahkus üks piiriwalwuritest ja sõitis jalgrattal oma ülesandeid täitma. Naine ja teine piiriwalwur läksid edasi. 2 1/2 kilomeetrit enne Loksale jõudmist wirutas ta korraga kohwriga piiriwalwurile wastu jalgu ja hüppas teelt kõrwale ning pistis metsa poole jooksma. Samal ajal lasti metsast piiri walwe pihta pauk, mis aga ei tabanud. Piiriwalwur jooksis naisele järele. Rüselemisel kukküsid mõlemad maha. Samal ajal tulid aga 2 meest kusagilt ja wötsid maanteelt piiritusenõu ning jooksid vastaspoole metsa. Piiriwalwur lasi nende sihis, kuid tagajärjeta.
Pärast seletas naine, et ta meelega wiiwitanud kohe tulemast, et aega wõita, kuni mehed teatud kohale tulewad. Poleks tema tabamisest teised piiriwalwurid teadnud, siis oleks mehed selle tema tabaja piiriwalwuri kindlasti maha lasknud. Tabatu on Helene Tomson.

Ja võib arvata:
– et naaber koputas naabri peale. Eestlase lemmiktoit on teine eestlane.
– et sellel samal ajal tegi K. Tomberg hilisööni tööd Kotka veskis. Täpselt aasta tagasi seadis ta sisse kangawanutamise, värwimise, pressimise ja aurutamise tööstuse.

Üksiktalu keset metsa Valgejõe kaldal.

Kotka veski (Kotkas quarn, Kotkowetzki) oli 1680. aastal ühe paari kividega vana lagunenud jahuveski mis kuulus Kolga mõisale. Põldu polnud niisama kui üldse mitte.

Mõnikord loetakse Kotka veski Kolgaküla talude hulka, kuigi see on üksiktalu Kolgaküla ja Loksa vahel.

Jahimeeste selts arendab kala kaswatust. Tallinna jahimeeste seltsi kalastus spordi sektsioon ostis neil päewil Kadaka külas asuwalt “Löwenruh” omanikult Grasilt 4000 noort wikerkaar forelli, weidi wäiksemad kui portsjonikalad, mis lastakse lahti Walgejõkke, Loksale ning Pudisoo jõe harusse Pärli jõkke.
Jahimeeste seltsi kalastus-spordi sektsioon lasi juba warem Walgejõkke, Kotkaweski alla 3000 forelli.
Sealsete taluomanikkudega on kokku lepitud, et nad rööwpüüki ei teosta ja seega on wõimalus seltsi liigetel seal kalapüüdmisega aega mööda saata.
Jahimeeste jutu järele olewat Walgejões kaunis palju kala ja seda tänu korralikule kalakaitsele. Käesolewal kewadel lasti jõkke weel mitu kümmend tuhat lõhemaimu.

Sõnumed pdf formaadis

Eri aegadel on möldrite kulud ja tulud olnud väga erinevad. 1637a. vakuraamatus nimetatud vabad talupojad olid vabad tavalistest koormistest, kuid pidid töötama mõisale oma kutsealal. Näiteks loobu mölder Jahn oli teost vaba, aga tal tuli tasuda 12 tündrit rukist, 14 tündrit otra, 4 tündrit kaera, tollivilja ja vakuandameid (sealhulgas üks taaler ja kaheksa ööri vakuraha).
Harilikult pidid möldrid ikka maksma viljaandamit: Kotka mölder Nickolas, kellel põldu polnud peaaegu üldse, maksis 18 tündrit (umbes 1600kg) rukist aastas, Kolga Sae Johan säilitise (umbes 2200 kg) rukist ja teise otra aastas. See oli Sae möldri oma veski, mida ta pidas oma kuluga ülal. Et maks oli suhteliselt suur, siis pidi veski palju vilja läbi laskma.

NB! Antud aastaarvu ja Kotka veski seost tuleks kotrollida ja tõestada. Täitsa võimalik, et aastaarv 1637a. puudutab Loobu möldrit, Kotka veski andmed on aga pärit hilisematest aastatest?

Ajalooliselt on kindlaks tehtud, et praeguse Kotkaveski kohal oli juba 1640. aastal veski. Sel ajal kujutas nüüdne elav suvituskoht Loksa endast vaikset maanurka, kus leidus ainult paar talu.